Sunday, November 29, 2009

Me 262 B 1-a

18 aprill 1941, piloodiks Fritz Wendel, tegi Me 262 V1 oma esimese lennu. Jõuallikaks oli sellel Junkers Jumo 210 mootor mis oli ajutiselt asetatud lennuki nina osasse. 18 juuli 1942 tegi Me 262 oma esmalennu koos kahe turbomootoriga. Piloodiks oli Fritz Wendel. 28 märts 1944 tuli esimene Me 262 tehasest et söösta lahingusse. E-Stelle Rechlin sai 10 juuni 1944 oma esimese Me 262 ja sellega algas Luftwaffe treening programm. Esimesed piloodid alustasid treeninguid Lager Lechfeld lennuväljal 20 juunil. Üldiselt oli see väga haruldane variant sest seda toodeti kokku kõigest 15 tükki (koos öö seadmetega varustatud lennukitega ca. 120 tk). Sõja elas üle kõigest üks. See oli "valge 35".


Mudel

Selles karbis on võimalus teha kahekohaline ööhävitaja Me 262 B-1a/U1 ja kahekohaline treening versioon Me 262 B-1 a. Valisin tegemiseks Hasegawa Messerschmitt 262 B-1 a "valge 35" tehase numbriga 110639 (esimene pildil).

Vesipildid näitavad aastaarvu 1985. Need on seismisest ka juba kolletunud. Peale pannes ilmnesid mõningased probleemid. Kohati heledale paigutades jäi vesipildi taust kollakas kohati aga nagu poleks midagi-pigem justnagu väga reaalne jäi.

Kokku sobisid tükid hästi ja kere valmis kiiresti. Originaalis on mõeldud see ööhävitaja ehitamiseks. Et saada treening versiooni tuleb seda natuke vastavalt näidatud juhistele töödelda. Teise lenduri iste tuleb asetada tagumisse pesasse ja eemaldada seljatagune kate täielikult. Eemaldada tuleb ka saba antenn. Sisu värvisin RLM 02.



Siis kokpit peale, maski alla ja värvima ! Põhi ja kere värvisin RLM 76. Kere ka tiibade kamo tegin RLM 81 ja 82


August 2000 restaureeriti seesama ainuke allesjäänud väga haruldane treening versioon.


Wednesday, November 25, 2009

Ju 87 G-2

G seeria puhus Ju 87 sisse uue elu tankihävitajana. See oli ka viimane mudel mida üldse toodeti. Mõeldud oli see spetsiaalselt ida rinde tarvis. G-2 oli laiema tiivapikkusega nagu D-5 versioonil. Hans-Ulrich Rudel kui "Stuka" äss, soovitas kasutada kahte 37 mm Flak 18 kahurit kumbalgi 6 lasku. Need paigutati mõlema tiiva alla. See raskendas oluliselt niigi aeglast ja raskesti manööverdatava lennuki juhtimist. See lennuks sai tänu kahuritele hüüdnime "Kanonenwogel".

Hans-Ulrich Rudel oli kõige edukam piloot läbi ajaloo. Ta lendas üle 2500 missiooni ja hävitas vähemalt 519 tanki, lahingulaev "Marat", erinevaid lahingumasinaid üle 800 ja palju muid maa peal olevaid objekte. Tema töötas ka välja kõige efektiivsema tanki hävitus taktika. Alla on teda lastud 32 korda. Haavata sai viis korda ja vapralt lendas ka sõja viimasel päevadel ka ühe jalaga. Selle tarvis ehitati temale lennuki juhtimine ümber. Stalin oli tema eest välja pannud pearaha 100 000 rubla.

Pikemalt peatusin sellepärast Rudeli peale sest alustan tema lennuki kokku panemist !
Valisin Tamiya mudeli. Ainuke mis oli Jaapanis valmistatud oli karp. Sisu oli valmistatud Itaalias. Esialgu ehmatas küll ära sest sealt võib tulla ka keskpärast kvaliteeti aga vaadates siiski Tamiya kirja karbil rahenesin natuke. Ja ka põhjusega. Detailsus oli suurepärane 10/10 ja kokkusobivus detailidel samuti super 9/10. Kokku panemise juhend oli muidugi ainult Jaapani keelne ning teksti sisu jäigi teada saamata. Pildid selle eest lihtsad ja arusaadavad.





Ju 87 D-5

Junkers Ju-87 on kahe kohaline Saksa sööst pommitaja - "Sturmkampfflugzeug". Esimene prototüüp ehitati algselt AB Flygindustri Rootsis mis toodi salaja Saksamaale 1934 aasta lõpul. Esmalend tehti aastal 1935. Esimesed võitlused pidas aastal 1936 Hspaania kodusõjas.
On kergesti äratuntav oma erilise disaini poolest. Fikseeritud telikud ja kurikuulsad sireenid mis muutusid propaganda sümboliks. Kuna see oli aeglane siis oli ka haavatav kaasaegsemate hävitajate vastu. Kõige enam tõestas ennast Balkani kampaania, Aafrika ja vahemere piirkonnas. Samuti ka idarindel kus vastupanu oli lohakas ja napp. Toodeti neid kuni 1944 sest varem ei suudetud asendajat leida. Asendajaks tuli Focke Wulf Fw 190. Ju-87 kasutati siiski sõja viimaste päevadeni ja kokku toodeti umbes 6500 masinat. Kõige silmapaistvam äss oli Hans-Ulrich Rudel kes oli ka sõja lõpuks kõige kõrgemini autasustatud sõjaväelane II maailmasõjas.

Mina valisin esimeseks mudeliks Fujimi toodangu Ju-87 D-5 "White Milk" 1/72. Valmistatud Jaapanis ja väga ilus pakend. Sisu uurides hakkas silma vesimärkida kõrge tase. Kaasas olid ainult üks komplekt ühele versioonile kuid see oli kõikvõimalikest parim minu jaoks. Nimelt 1./SG-3 üksus Tartus, Eesti 1944 a. Lennuki detailsis oli 7/10. Kokku sobivus aga 9/10.

Kõigepealt värvisin kollased osad mis ma hiljem kinni katsin. Siis värvisin lennuki RLM 70 ning põhja RLM 65. Hiljem katsin natuke ebaühtlaselt kogu lennuki valge värviga. Kokpit jääb RLM 70. Vesipildid olid head panna ja ilusad näha 10/10. Lakkisin pool mati lakiga ja siis pesu lõhnatu tärpentiini ja õlivärviga.

Kokkuvõtteks on see väga hea mudel ja soovitan soojalt. Minul seni parim mudel mida õnnestunud ehitada.